NEG S66A Maŋŋelsoađiviesut

Fra lokalhistoriewiki.no
Hopp til navigering Hopp til søk

NEG S66 Maŋŋelsoađiviesut er ei spørjeliste sendt frå Norsk etnologisk gransking i 2015 med tittel Maŋŋelsoađiviesut. Utsendarar var Maria Stephansen, Inger Jensen, og Audun Kjus og spørjelista er ein del av arkivserien NEG Særemne.

Introduksjon til spørjelista

Maŋŋelsoađiviesut

Go vástidat dán guorahallamii de leat dohkkehan ahte du vástádusat vurkejuvvojit (nama haga) otná ja boahtteáigge atnui. Dutkit ja earat geat atnet du vástádusaid geatnegahttojuvvojit suodjalit du oppalašvuođa (integritehta) ja daid olbmuid oppalašvuođa geaid don leat namuhan dieđuid addimis. Govat vurkejuvvojit, muhto eai almmuhuvvo šiehttama haga.

Norsk Folkemuseum (Norgga Álbmotmusea) háliida cegget dábálaš maŋŋelsoađiviesu, mii lea leamašan anus Finnmárkkus dehe Davvi-Romssas, iežas olgomuseai Osloi. Dán jearahallama duohken leat Gjenreisningsmusea (Ođđasithuksen-musea) Hámmárfeasttas ja Norgga Álbmotmusea Oslos.

Mii hálidivččiimet dieđuid dis geat lehpet orron, dehe ain orrubehtet maŋŋelsoađiviesus. Dasto hálidivččiimet maiddái oktavuođa diiguin geat bures dovdabehtet dákkár viesuid, muhto ehpet leat ieža orron dain.

Ođđasithuksen maŋŋil Finnmárkku ja Romssa boaldima ja eváhkko 2. Máilmmesoađi loahpas lea dehálaš oassi Norgga historjjás. Mii hálidit čohkket muitalusaid dan birra, ahte mot olbmot vásihedje ođđasithuksema maŋŋel soađi. Hálidit gullat mot lea dál orrut maŋŋelsoađiviesus, ja vejolaččat mot lei orrut das dalle go lei ođas. Soaittát muitit dan iežat mánnávuođas, dehe leat gullan muitalusaid váhnemiin dehe ádjás ja áhkus. Vai eai dat hupman nu olu ođđasithuksema birra? Dan birra mii maiddái áinnas hálidit gullat.

Sáhtát vástidit muhtun dehe buot gažaldagaide. Sáhtát maiddái luvvosit muitalit dan áiggi birra, ja áinnas min gažaldagaid vuođul.

Mii hálidit maiddái govaid ja viessotevnnegiid (latnjaplánaid ja viessogálvvuid heiveheami lanjaide). Jus dus eai leat čielga stohpoortnetgovat, de dus soitet leat govat mat leat govvejuvvon dihto dilálašvuođain nugo riegádanbeaivvedoaluin, juovlaruohta dehe sullásaš dilálašvuođain. Sáhtát sáddet midjiide govaid elektrovnnalaččat dehe dábálaš bábergovaid. Jus hálidat, de máhcahit mii bábergovat ruovttoluotta dunnje maŋŋilgo leat kopieren daid.

Dearvuođaiguin

Sjå også

Eksterne lenker